Küülikud on tundlikud ja õrnad loomad, keda võivad ohustada mitmed rasked viirushaigused. Kahjuks kulgevad mõned neist haigustest nii kiiresti, et sageli ei jõua omanik isegi märgata esimesi haigustunnuseid enne, kui on juba liiga hilja.
Seetõttu on vaktsineerimine üks olulisemaid viise oma lemmiku kaitsmiseks.
Milliste haiguste vastu küülikuid vaktsineeritakse?
Eestis soovitatakse küülikuid vaktsineerida eelkõige kahe väga ohtliku haiguse vastu.
Küülikute hemorraagiline tõbi (RHDV1 ja RHDV2)
Küülikute hemorraagiline tõbi (Rabbit Haemorrhagic Disease) on väga nakkav viirushaigus, mis kahjustab peamiselt maksa ning põhjustab sageli äkksurma.
Haigus võib kulgeda nii kiiresti, et küülik võib enne täiesti terve tunduda.
Levinumad sümptomid võivad olla:
- isutus;
- loidus;
- hingamisraskused;
- palavik;
- ninast või suust erituv veri (mitte alati).
Paljudel juhtudel on esimene ja ainus sümptom kahjuks looma ootamatu hukkumine.
Müksomatoos
Müksomatoos on teine väga tõsine viirushaigus, mida levitavad peamiselt sääsed, kirbud ja muud verd imevad putukad.
Haigusele on iseloomulikud:
- silmade tugev turse;
- silmapõletik;
- paistes silmalaud;
- tursed kõrvadel, ninal ja suguelundite piirkonnas;
- hingamisraskused;
- isutus.
Ilma vaktsineerimiseta lõpeb haigus sageli surmaga.
Kas toaküülik vajab samuti vaktsineerimist?
Jah.
See on üks levinumaid eksiarvamusi, et ainult õues elavad küülikud vajavad kaitset.
Viirused võivad koju jõuda:
- sääskede ja kärbeste kaudu;
- jalanõudega;
- riietega;
- värske heina või rohuga;
- teiste loomade vahendusel.
Ka täiesti toas elav küülik võib seetõttu haigestuda.
Millal tuleks küülikut vaktsineerida?
Vaktsineerimise täpne ajakava sõltub kasutatavast vaktsiinist ning loomaarsti soovitustest.
Üldjuhul:
- esimene vaktsiin tehakse noorele küülikule loomaarsti soovitatud vanuses;
- seejärel tehakse kordusvaktsineerimisi vastavalt vaktsiini juhistele (enamasti kord aastas, mõnel juhul sagedamini).
Teie loomaarst aitab koostada just teie küülikule sobiva vaktsineerimiskava.
Kas vaktsiin on ohutu?
Enamik küülikuid talub vaktsineerimist väga hästi.
Pärast vaktsineerimist võib mõnel loomal esineda:
- kerge väsimus;
- vähenenud söögiisu üheks päevaks;
- süstekoha kerge tundlikkus.
Tõsised kõrvaltoimed on väga harvad.
Kas vaktsineerimine annab 100% kaitse?
Ükski vaktsiin ei anna absoluutset kaitset.
Küll aga vähendab vaktsineerimine oluliselt haigestumise riski ning aitab haigust kergemini põdeda, kui nakatumine siiski toimub.
Seetõttu peavad loomaarstid vaktsineerimist kõige tõhusamaks viisiks küüliku kaitsmisel nende eluohtlike viirushaiguste eest.
Kuidas saan oma küülikut veel kaitsta?
Lisaks vaktsineerimisele tasub:
- kasutada putukatõrjevõrke, et vähendada sääskede ligipääsu;
- hoida küüliku elukeskkond puhas;
- pesta käsi enne looma käsitlemist, eriti pärast kokkupuudet teiste küülikutega;
- vältida kokkupuudet haigete või teadmata terviseseisundiga küülikutega;
- külastada regulaarselt loomaarsti.
Kokkuvõte
Küülikud oskavad haigusi väga hästi varjata ning rasked viirushaigused võivad kulgeda ülikiirelt. Vaktsineerimine on lihtne ja tõhus viis vähendada eluohtlike nakkuste riski ning anda oma lemmikule võimalus elada pikk ja terve elu.
Kas teadsid?
🐰 Toaküülik ei ole viirushaiguste eest automaatselt kaitstud. Ka sääsk, mis satub avatud aknast tuppa, võib kanda ohtlikke haigusi. Seetõttu soovitavad loomaarstid vaktsineerida nii õues kui ka toas elavaid küülikuid.