Kassid on loomupäraselt uudishimulikud loomad, kes iga uut koju toodud asja uudistama lähevad. Kassidele meeldib taimi uurida ja vahel neid ka maitsta. Kassid ei tea, millised taimed on neile mürgised. Lõikelilledest on kindlasti ohutud roosid, päevalilled, gerberad, tsinniad ja lõvilõuad. Seevastu on liiliad kassile eluohtlikult mürgised. Enamik kevadlilli, tulbid, nartsissid, priimulad jt, on samuti kassile […]
Suur osa kassidest on tubase eluviisiga, hästi toidetud ja steriliseeritud või kastreeritud, mis kõik kokku muudavad kassi elu mugavaks, kuid ühtlasi teevad kassi laisaks. Kassil ei ole vajadust endale toitu jahtida ega palju liikuda, omaniku jaoks on diivanil nurruv kass piisav tõendus tema õnnelikust elust. Kahjuks kipuvad kassid sellise eluviisiga kiirelt kaalu koguma, kuid paks
Ärkamine Peale koju jõudmist tuleb loom panna ärkama tuppa, sooja ja kuiva aseme peale, näiteks põrandaküttega vannituppa. Looma soojendamiseks võib kasutada soojakotte ja tekke. Elektrilisi soojendustekke ei soovita kasutada, kuna need võivad minna liiga kuumaks ning looma kõrvetada. Kui loom on ärganud, kuid veel uimane, peab jälgima et ta ei roniks diivanile või mujale, kust
Kuumarabandus tekib kui organism ei suuda enam oma normaaltemperatuuri säilitada. Koertel ja kassidel puuduvad nahas higinäärmed, neid on ainult käpapadjanditel. Nad “higistavad” ehk reguleerivad oma kehatemperatuuri hingamisteede kaudu. Seega on hingeldamine täiesti normaalne ja vajalik normaalse kehatemperatuuri (38-39 C) hoidmiseks. Nii koera kui kassi kraaditakse pärakust tavalise termomeetriga. Esimesed märgid ülekuumenemisest on lõõtsutamine ja suurenenud
Paljudele meeldivad paksud kassid, ikka sellised matsakad diivanil peesitajad. Paks kass on justkui tõestus, et peremees hoolib. Kurb tõsiasi on see, et paks kass ei ole õnnelik kass. Kass on normaalse kehakaaluga kui ta luud ei ole nähtavad kuid roided on käega tunda, ülekaalulise kassi roided on tunda, kuid neid ei ole võimalik loendada.
Kass ja neerupuudulikkus: millised on ohumärgid ja esimesed sammud? Krooniline neerupuudulikkus, rahvapäraselt öeldes haiged neerud, on vanemate kasside seas küllaltki sagedane haigus. Krooniline neerupuudulikkus tekib kui neerud saavad kahjustada ning väheneb nende võime verest jääkaineid välja filtreerida. Kassidel esineb neerupuudulikkust kolm korda sagedamini kui koertel. On välja selgitatud, et üle viieteistaastastel kassidel esineb neerupuudulikkust ühel isendil
Koerte ja kasside steriliseerimisest ja kastreerimisest: sellest on palju räägitud, nii headest kui halbadest külgedest. Infot peaks olema piisavalt kuid lõikust lükatakse ikka edasi, sest hirm operatsiooni ees ja kuuldud linnalegendid ei lase otsust langetada. Mis on tõsi ja mis mitte? Territoorium ja ühepere loomad *Isane koer hoiab teised isased oma territooriumilt ja oma indlevast emasest
Koerte kasvatusest: Omanik + geneetika + kasvatus = koera käitumine Loomakliinikus näeme koerte käitumisprobleeme, mis on tingitud kutsikaeas tegemata jäetud kasvatustööst. Tavaliselt on selle taga lihtsatest reeglitest mitte kinnipidamine ning omaniku teadmatus. Kõik algab sellest, et inimene peab rahulikult järgi mõtlema, kas ja milleks talle koera on vaja ? Koera võtja peab arvestama, et koera
Kassi maailmapildi avardamiseks võib teda õue viia. Linnas on kassile omapead jalutamine väga ohtlik. Mõistlikuks jalutamiseks tuleb kassipoega varakult harjutama hakata. Kassiga jalutamiseks sobivad ainult traksid, mis ei tohi lõdvalt ümber olla, muidu võib kass neist ette hoiatamata välja pugeda. Kaelarihm kassi kinni ei hoia, ehmatades tõmbab ta selle kergelt üle pea. Eksinud kass jõuab
Jõuad peale pikka päeva koju, sulle traavib vastu õnneliku näoga lemmik, saba uljalt püsti ja siis sa märkad… jälle on loik toas. No mis tal ometi häda on, et ta nii teeb, on ilmselt esimene ja kõige targem mõte. Sest mingi mure peab ju loomal olema, sest oma tuba ei peaks tualetina kasutama, eks? Räägime
